Ehitusjärgne kontrollmõõdistus ehk ehitusjärgne mõõdistus hoone või rajatise kasutusloa taotlemisel

---

Ehitusjärgne kontrollmõõdistus ehk ehitusjärgne mõõdistus on geodeetiline mõõdistustöö, mille tulemusel koostatakse ehitusjärgne teostusjoonis. Selle mõõdistuse eesmärk on anda omavalitsusele kinnitus, et ehitustööd on tehtud vastavalt projektile ja väljastatud ehitusloale. See dokument on vajalik ehitise kasutusloa taotlemisel.

Ehitusjärgne kontrollmõõdistus (ehitusjärgne teostusjoonis) seaduses ja määrustes

Ehitusseadustik
§ 15 “Ehitamise dokumenteerimine“, lõige 3:
Ehitusdokumendid on eelkõige:
1) teostusjoonised;
2) ehituspäevik;
3) kaetud tööde akt;
4) töökoosolekute protokollid;
5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.
§ 15 “Ehitamise dokumenteerimine”, lõige 5:
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
 1) ehitamise dokumenteerimisele esitatavad nõuded;
 2) ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded, täpsustades, millised dokumendid tuleb üle anda.

MTM määrus, akt nr 3 – Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded
§ 5 “Nõuded teostusjoonisele”, lõige 1 ja 2:
1. Teostusjoonis on joonis, millel kajastatakse valminud ehitise või selle osa paiknemist ja tehnilisi andmeid.
2. Ehitise geodeetilisele teostusjoonistele sätestatakse nõuded ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 ning § 15 lõike 5 punktide 1 ja 2 alustel kehtestatud määruses.

MTM määrus, akt nr 34 – Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded
§ 33 “Üldised nõuded teostusmõõdistamisele”, lõige 3:
Ehitusjärgne teostusmõõdistamine tehakse ehitamise lõppedes ning selle käigus mõõdistatakse ehitamise käigus tehtud maapealse situatsiooni ja tehnovõrkude muudatused.
§ 34 “Üldised nõuded teostusjoonise koostamisele”, lõige 1:
Ehitusjärgne teostusjoonis peab kajastama kõiki ehitamise käigus tehtud muudatusi, teostusmõõdistatud maa-aluseid tehnovõrke ning ehituseelset säilinud maapealset situatsiooni ja maa-aluseid tehnovõrke.

Kokkuvõtteks

Kui tegemist on hoone ehitusjärgse teostusjoonisega, siis tavapäraselt tuleb joonisel näidata:

• hoone(te) välispiiri ja sisepiiri (sisepiir “augu” olemasolul) koordinaadid L-EST koordinaatsüsteemis
• hoone(te) absoluutne kõrgus ja kõrgus
• hoone(te) pikkus ja laius
• ehitisealune pind
• hoonega seotud tehnovõrgud (maa-alused tehnovõrgud peaks olema eelnevalt teostusmõõdistatud)
• kogu maapealne situatsioon ja sh kõrghaljastus
• maapinna kõrgused
• teiste rajatiste koordinaadid (asjakohasel juhul)

Lisaks veel

Ehitiste pikkuse, laiuse, kõrguse, ehitisealune pind jmt arvestamise aluseks on MTM määrus – Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused.
Kui geodeesiafirma teostab mõõdistamise ja koostab teostusjoonise, siis lisaks tellijale tuleb see esitada ka KOV-le. Paljudel omavalitsustel on olemas vastav veebirakendus. Näiteks on olemas Tallinna geomõõdistuste infosüsteem, Rae valla geoarhiiv, Harku valla geoarhiiv ja paljudel omavalitsustel on kasutusel EVALD kaardirakendus (vaata Harjumaa omavalitsusi SIIT). Kui omavalitsusel vastav veebirakendus puudub, siis esitatakse mõõdistus e-posti teel. Teostusjoonist saab esitada ka otse ehitisregistrisse vastava taotluse juurde, aga selleks tuleb taotluse esitajal kaasata isiks (ettevõte) oma taotluses.

Lõpetuseks

Geoport OÜ on läbi aastate teinud ehitusjärgseid mõõdistusi nii hoonetele kui ka rajatistele.
Saada meile hinnapäring!